24 October, 2014

Mis on mu käekotis?

13 comments:

Juba ammu ringlevad YT videod, kus näidatakse, mis kellelgi käekotis on. Mulle tundub, et enamike videote üles laadijad on eelnevalt uue LV või Celine kotikese ostnud ja kõik oma asjakesed läbimõeldult kotti sättinud.
Ma tahan ka näidata mis mu kotis on! Ei, ma ei ostnud uut kotti, isegi ei koristanud seda. Kogu kupatuse toon teie ette sellises seisus, nagu see oli. Eks ma ikka sorteerin ja koristan ka oma kotti, aga päris tihti on mu käevangus pigem prügikast kui prouale sobilik ridikül. Monk`idel ei tasu vist edasi vaadata.


Valasin ja kraapisin kogu sisu välja, tulemuseks on selline prügimägi:


Sorteerisin välja kõik prügikasti kauba, erinevad tsekid, poenimekirjad ja nätsupaki jäänused. Tegelikult on nii, kui prügikasti käepärast pole, siis panen kõik kotti. Ma ei hakka ju ometi soga maha loopima. Ja siis nad jäävadki, nädalaks või nii, sinna vedelema. Vahel on kotis ka tühja taarat. Tühja taara all mõtlen vee pudeleid, mitte veini lähkreid ja hernepurke.


Järgmisena esemed, mida mul iga päevaselt vaja ei lähe, erinevad tehnika vidinad ja raseerija. Tegelikult ma ei käi Konsumi ees kaenlaaluseid reseerimas, see jäi mul käekotti Laulasmaal käimisest. Viimasel hetkel tuli meelde, kohver oli juba autos ja viskasin selle siis käekotti, no eks ta oli seal siis siiani.


Ja kõige lõpuks asjad, mis jäävad mu käekotti alles. Rahakott, märkmik, pastapliiats, küüneviil, võtmed, huulepalsam, nude huulepulk ja kaks pakki nätsu. Ja muidugi ka mesi. Juhuks kui peaksin kohvi või teed meega tahtma.



Üldiselt on ju kottidel sees erinevad taskud ja hoidlad. Mina tavaliselt neid ei kasuta. Palju mugavam on huulepalsamit või võtmeid kottipõhjas sobrades otsida. Reeglina on ikka nii, et kui kotil on kaheksa erinevat sisetaskut, pead nii või naa kõik need läbi otsima. Järgemõõda kõik lukud avama-sulgema, et otsitav ese leida just sellest kaheksandast. Koti põhjas sobramine säästab ju aega, lausa kaheksa korda!


Milline näeb teie käekott seestpoolt välja, kas perfektselt korras või pigem vabamas seisus?


P.S. Loodan näha ka teiste blogijate käekoti sisu. Ma ei hakka siin kedagi tagima, aga kes viitsib, võiks asja ära teha.





❤ ❤ ❤ ❤ ❤ 

                                                                                 Merje

23 October, 2014

Lemmiklooma võtmine

9 comments:
Ilmselt tuleb igas peres vähemalt kord elus juttu lemmiklooma võtmisest. Eriti, kui majas on lapsed...või naine. Mina tahaks koera. Lapsed, st Daisy, tahaks kõike mil vähegi hing sees.

Daisy nii hirmsasti tahtis mingi aeg pesukaru. Täitsa armas loomake. Vaatasin, et Eestis isegi müüakse. Peale seda, kui YT vaatasime videot, kus üks pesukaru näris sõna otseses mõttes köögi maatasa, oli mul küll BIG NO-NO! :D Aga no see Daisy on läbi aegade tahtnud igasugu imeloomi: kana, oravat, karupoega, ahvi, jänest, siga, kilpkonna, tigusid ja mida kõike veel. Kui me tuleks igale ta soovile vastu, oleks me kodu ilmselt uhkemas seisus, kui Tallinna loomaaed.
Ma juba kujutasin ette, kuidas näiteks kana meie odaval parkettpõrandal ringi klõbistaks. Ema muidugi lubas lahkelt oma kuke mul tuppa viia. Aga kuked-kanad ilmselt potil käimisest ei tea tuhkagi.


Daisy tahtis hiiri ka! Tegelikult meil üks hiir oli, see kodune maatõugu hiir. Mitu päeva krõbistas lae peal. Mürki  ega lõksu talle ei pannud, las ta siis krõbistab. Timmo ajas teda paar korda taga küll, aga no kui sa pole ikka kassiks sündinud pole hiirega mõtet jamada. Õnneks see hiir oli väga viiskas ja suri ise ära. Kõndis lausa prügikühvlile ja sealt ma selle laiba hommikul leidsin.


Teod on tal erilised lemmikud! Eriti toredad on Viinamäe teod, peopesa suurused. Kodu ümber suvel heina trimmerdades märkasin üht suurt tigu aga Daisyle ei õelnud. Muidu oleks see tigu kogu oma limaga tal juba voodis elanud. Ja no kellel seda jama vaja on!
Ma olen talle küll selgitanud, et pisikesed loomakesed, tõugud, ussikesed ja teod tahavad rahus olla. Aga no mis sa teed kui nii armas loom kuskil on. Ikka võtad sülle ja teed pai. Ükskord ta hakkas kõige haledamal kombel nutma, kui ma ei lubanud tal mingeid tõuke tuppa elama tuua. No tule taevas appi!
Lasteaia grillipeol, kus kõik lapsed mängisid laste mänge, kükitas Daisy aianurgas, otsis tigusid ja istutas seeni. Tal on kohe selline eriline armastus looduse ja putukate/loomade vastu. Mine sa tea, võib-olla tuleb tast kunagi tigude teadlane. Las ta siis vaatab ja uurib, peaasi, et putukatele ja loomakestele haiget ei teeks.

Kristella on tõeline vastand! Piisab sellest kui talle õelda, et lemmikloomad kakavad ka ja tema rohkem ei taha. Kui Daisy ligineb Kristellale kas teoga või vihmaussiga, käivad Kristellal käed automaatselt "ffuuii" saatel selja taha. Nii palju, kui me oleme erinevaid loomi, linde ja pudulojuseid arutanud, lepiks Kristella ainult, kassi, koera või RÄÄKIVA papakoiga.

Hetkel pole meil ühtki lemmikut majas. Kalad surid ära ja nüüd see tühi akvaarium seisab nukralt vannitoa seinal. Olen küll mõelnud, et võiks sinna jälle mõned elanikud sisse võta, ehk siis tõesti mingid veeteod?

Milline lemmikloom on teil?  




❤ ❤ ❤ ❤ ❤ 

                                                                                 Merje