25 November, 2014

Ikka see seks

8 comments:
Vahel on laste küsimustele vastata ikka väga raske! Täna olin ma jälle keerulise küsimuse ees. Nojah, küsimus oli iseenesest lihtne ja vastamine oleks ka kerge kui lapsed oleks veidigi vanemad.

Sel hetkel oli mul kahju, et mul pole kährikule omast võimet ebameeldivas situatsioonis surnut teeselda. Eks ikka selleks et sellest kõigest pääseda...Iseenesest väga täiskasvanulik ju minust! :D

Hakkasime hommikul lasteaia poole liikuma. Algul lapsed vestlesid omavahel ja siis Kristella pakkus välja, et võiksime vabal päeval ehk Reedel, ujuma minna. Abja ujulasse, et sinna pole nii pikk maa. Iseenesest mõnus mõte ja ujumas pole tõesti tükk aega käinud. Arvasin, et äkki läheks hoopis neljapäeval, peale lasteaeda. Jutt jäi siis nii, et räägime esialgu issiga läbi, äkki ta tahab ka tulla. Siis sätime minemise tema tööplaanide järgi.

Daisy arutab edasi: "Võibolla on siis seal teisi lapsi ka. Kõikidel inimestel on ju lapsed."
Mina: "Päris kõikidel ei ole." Tõin näitena mõned välja. Oleks ma üldse vait olnud, poleks jutt sellel teemal ilmselt edasi arenenud. 
Daisy: "Aga miks neil pole?"
Mina: "Mõni tahab hiljem, mõni ei soovi üldse."
Daisy: "Aga kuidas nad siis teevad nii, et lapsi ei tuleks?"

Jeerum, kuidas ma räägin 4a lapsele seksijuttu? Liiati vahetult enne lasteaeda minemist? Ma ei osanud tõesti muud teha, kui teeselda et otsin närviliselt midagi kõrvalistmelt. Kristella õnneks märkas ja küsis: "Mis juhtus?" 
Mina: "ma arvasin et jätsin rahakoti koju aga õnneks ikka on kaasas."
Hakkasin kohe ilma kiitma, et on ikka tore kui lumi maas ja oksad härmas. 
Mõjus! Lapsed hakkasid suuski tahtma! Ja jumal tänatud - enne olgu suusad kui seks!

Muidugi lapsed teesklusest ei saanud aru. Miks peakski? Nii väiksed usaldavad oma ema ju kõiges! Mina peaksin seda usaldust hoidma ja vastavalt ka käituma - tõtt rääkima. Seekord lihtsalt ei suutnud. Mul oleks veel mõtlemis aega vaja.

Olen eelnevalt ka laste tulemise teemal kirjutanud aga endiselt ma ei tea, kuidas asi lahendada võimalikult eakohaselt ja võimalikult täpselt. Seejuures nii, et keegi end häirituna ei tunne. Teadagi lapsi, kui nad on mingil alal targemaks saanud, siis on vaja ka kõigile teistele rääkida, nt rühmakaaslastele.

Ma lootsin oma naiivsuses, et taolised küsimused tekivad ikka 7-10a :D

24 November, 2014

Pildipostitus

4 comments:
Pealelõunasele pisikesele jalutuskäigule minnes, võtsin ka kaamera kaasa. Polegi veel praeguses lumes pilte teinud. Põhi eesmärk oli tegelikult seente pildistamine.
Ega ma pildistamises teab mis kõva käsi ole. Ma ei teagi millest nagu puudu jääb, kas kaamerast, või inimesest selle taga. Ilmselt ikka sellest viimasest, hea fotograaf teeb seebikarbiga ka häid pilte! Aga kui päris aus olla, siis tänu blogindusele olen üsna palju edasi arenenud. Esimesed pildid, nii umbes 4a tagasi olid ikka hullemad.
Ma pilditöötlusest suurt midagi ei tea. Millega teie töötlete?

Aga nüüd mõned pildid mis purki püüdsin. Väljas oli juba hämar, eks see ka annab kvaliteedile mõningase põntsu.

Emotsioon:

Minu tänane lemmik pilt:


Tilgapilt tuli ka vist üsna ok?

Kes arvas, et laste pildistamine on keeruline? Ringo pildistamine on peaaegu võimatu. Ta ei püsi üldse paigal, koguaeg on vaja ringi lõhverdada. Enamus pildid näevad välja sellised: saba! kõrv! pool kere! tühi plats!
Sellel pildil vaatab täitsa kaamerasse :) Ema mul praegu kindlasti plaksutab arvutiekraani ees rõõmsalt käsi: et on ikka tore koer välja mõeldud! :D


Sellel pildil paistab hämarus juba hästi välja:

Väike sõbralik maadlus käib asja juurde:

Eks ma ikka üsna tihti õhkan mõne blogija pilte vaadates, et oskaks vaid ka. Aga küll ma arenen!