20 November, 2014

Avameelselt aluspesust

5 comments:
Eile, Briti aasta kolumnisti Caitlin Moran`i raamatut lugedes, jäi silma lõik:
Teate, tuleb meeles pidada, et kui asi on seotud seksiga, on mehed ühed õnnistatult andestavad olendid. Neil ei ole vahet, milliseid alukaid sa kannad. Selleks ajaks, kui sa seeliku seljast saad, võiks sul olla seljas kas või rebitud jalaaukudega paberkott jaa see ei jahutaks neid maha. ON MEHI, KES SEKSIVAD ISEGI JALGRATASTEGA. Mehed ei hooli absoluutselt, kas sul on seksikas pesu või mitte.

C. Moran arutleb raamatus  nii vahatamisest, laste saamisest, seksist, rindadest, Botoxist ja aluspükstest, mis jäävad aastatega aina väiksemaks ja osati ka ebamugavamaks. Ta teeb seda enda vaatenurgast, vabalt ja huumoriga. Muigama panevaid kohti on üsna palju.

Aga just tema mõtted pesust panid mind omakorda arutlema, millest lähtun mina oma pesu-valikuid tehes.

Pesu valides vaatan eelkõige push-up või bombshell`i poole, et volüümi ja kopsakusega veidigi vunki lisada. Ilma vooderduseta rinnahoidjaga tunnen ma end...lamedalt - see vist on õige sõna.
Eks on jube jah, kui voodisse minnes naine hakkab kurve maha koorima...paksu sisuga rinnahoidja ja isegi lisa persega püksikud on ju juba olemas. Aga no mul pole sest kurvide maha heitmisest sooja ega külma, mul võõrastega nii intiimselt tegemist pole ja elukaaslane teab mind igast kandist. Korvi suuruse võrra suuremad tissid panevad mind paremini tundma ja see on ju põhiline.

Meeste Mehe pärast ma endale pesu ei vali. Aga ma ei saa õelda, et ma seda ka ei teeks, kui ma oleks vaba ja seksile hirmus avatud. Võib-olla siis mõtleks sellele siiski rohkem. Lisaks veidi satse või pärlikesi ja muud naiseliku. Nüüd tuginen lihtsusele ja mugavusele. Ma muidugi ei ütle, et pitsiline pesu on ebamugav, aga minu kogemuste põhjal peab ilma pitsita ja iluvidinateta pesu kauem kaunimana. See muidugi ei tähenda, et ma tunnen end 10a vanade, hõredaks kulunud, võibolla mõne toreda mälestusega seotud, "mutipükstega" mugavalt. Pesu peab alati ilus ja korralik olema. Kui see pole enam väga värske olekuga, lendab see otsemaid prügikasti. Sinna sobib ta paremini kui minu pesusahtlisse või selga.

Värvitoonidest eelistan musta ja valget. Siis on kõik ühes toonis ja palju lihtsam esemeid kokku miksida. "Roosa lilleline rinnahoidja + sinise triibulised trussikud" tüüpi ma pole. Viimasel ajal olen ka mõne nude toote ostnud. Mingi aeg mulle nahatooni pesu üldse ei meeldinud, jättis kuidagi vana mulje.
Püksikute lõikest eelistan stringe või mõnel juhul ka boksereid. Need klassikalise lõikega on kuidagi ebamugavad, lisaks mõni mudel hakib tagumiku mõnusalt neljaks :D

Pesu on minu jaoks üsna tarbeese. Muidugi selline tarbeese, mis peab olema mugav, mõnus katsuda ja ilus. Ilumeeli on ju erinevaid! Pesu puhul on minu ilumeel minimalistlik ja võib-olla isegi igav. Pesusahtlit hoian tagasihoidliku valiku all, st et mul pole 40 paari rinnahoidjat. Mul pole isegi kleite nii palju!
Ostan vastavalt vajadusele, nagu sokke või praepannegi. See muidugi ei tähenda seda, et seni, kui pesumasin oma tööd teeb, seisan mina käed risti rinnal ja ootan oma rinnahoidjat. Sahtlis on mul tavaliselt 4-5 rinnahoidjat ja püksikuid muidugi tunduvalt rohkem.
Vanasti olin ma pesulainel kollektsionäär, siis ostsin küll igasugu värve ja mudelid kokku, peaasi, et võimalikult palju oleks :D

Lõpuks minu "pesustiili" kollaaž (ise praegu vaatan ka et "ahhoii pensionär"!). Paremal alumises nurgas on stiilinäide teemal: vali kõige seksikam pesu :) Sellist ma niiöelda igapäevaselt ei kannaks, esiteks liiga suur lips, ja teiseks pole polstrit, aga magamistuppa kõndimiseks oleks ju ilus küll :)
Vahest langeb mu valikuohvriks mõni pastelne roosa või sinine pesuese ka.
Kindlasti peab mul valikus olema vähemalt üks ilma õlapaelteta rinnahoidja!


Unbra`d teavad vist kõik? Silikonkotletid, mis kleepuvad rindadele? Neid küll kannaks. Praktilisuse mõttes, mitte ilu pärast, nagu arvata võib. Kui on avatud seljaga kleit või pluus, siis sinna alla ei pane ju rinnahoidjat mille kõik paelad ja kinnitused nähtaval on. Samas ma ei tahaks ka päris ilma hoidjata olla. Mul pole ka nii kena partiigi, et endale ilma rinnahoidjata käimist lubada. Unbra tundub kuidagi kahtlane. Ei tea kas keset vestlust, kui naerda püüad, need kleidi alt põrandale ei prantsata? Kui keegi Unbrast oskab rohkem rääkida, ootan huviga :)


Kuidas teil suhted pesuga on? Pigem rohkem või vähem? Edevam või tagasihoidlik? 

19 November, 2014

Kohvipaus 19.11.2014

6 comments:
Arutasime lastega jõulukinkide soovinimekirja läbi. Daisy soovib sellist raamatut, kus oleks sees süda ja ajud. Kui keegi oskab soovitada mõnd toredat anatoomiaraamatut, andke teada!
Kristella tahaks hirmsasti papagoid...rääkivat papagoid. Jäime siiski selle juurde, et jõuluvana ei hakka meile loomi/linde kinkima. Talle siis sobivad printsessijubinad ka, või pusled.

Minu soovinimekirjas olid suured puust lõikelauad, mõni uus pott või uus mikser. Timmo küsis, kas ma midagi endale ei tahagi? Mulle meeldib kokkamine ja kõik sinna juurde kuuluv "köögikraam", see ongi ju kõik mulle! Samas ma ei kujuta ette kuidas Timmo läheks mulle nt uut käekotti või kleiti ostma. Tegelikult ma kujutan ette küll kuidas ta läheb, aga ma ei taha ette kujutada, millisega ta sealt tagasi tuleb :D
Kosmeetikapoodidest on ta mulle küll iseseisvalt kinke valinud. Kõige enam suutis ta mind üllatada kopsaka kotikesega, kus olid kallima otsa tooted, mida ma ise poleks raatsinud osta. Tol ajal ma isegi ei osanud sellistest unistada.

Kristella käis üks päev vanaisaga metssigadele süüa viimas. Ta oli ürituses üsna pettunud. Lootis, et metsanotsud tulevad peo pealt sööma. Nüüd käisin lastega eraldi. Võtsime toiduämbri kaasa ja sain täpsema asukoha suhtes Timmolt juhtnöörid. Nüüd lapsed koguvad ise ka agaralt metssigadele süüa...banaanikoored, mandariinikoored.
Metssiga on kõigesööja, toidupuudusel võib isegi kannibalismi esineda.

Otsin kohta kust saaks uue valge voodipesu. Igal pool on mingi sigri-migri, aga mulle meeldib valge! Teki suurus on ka selline, mida pole väga saada, 220x240. Soovitusi?

Hakkasin eile lugema Caitlin Moran "Kuidas olla naine". Üsna humoorikas lugemine, nagu oodata oligi. Hetkel on tunne, et oleks pidanud siiski "Suhtlemise kuldreeglid" ette võtma. Inimesed on ikka keerulised küll.


18 November, 2014

Ma olen blogija! Mulle on kõik lubatud!

6 comments:
Viimasel ajal on päris palju jäänud silma blogides kõrvaliste inimeste arutamist ja nende kohta arvamist. Ma saan aru, et kõik inimesed mõtlevad ja kõigil on oma arvamus. Aga kas selle peaks kohe välja laduma, võib-olla isegi mõtlemata? Ma ei tea, kas tõesti on tegu viimase aja probleemiga või on asi selles, et olen lihtsalt laiema haardeliselt Eesti blogisid lugema hakanud ja enne on kõik see minule märkamata jäänud. Ja kui sa juba oled elublogija, siis võid kirjutada kõike ja kõigist, kellega kokku puutud. Sa oled elublogija! Meil on sõnavabadus! Need on sinu mõtted!

Minu jaoks liigituvad elublogijad kahte gruppi: "mida sülg suhu toob" blogijad ja usaldusväärsed blogijad. Usaldusväärne blogija on minu jaoks inimene, kellega võib kokku puutuda ja suhelda hirmu tundmata, et sind blogisse mõnda kähmlusesse tõmmatakse.

Enda õigustuseks muidugi toonitatakse: ma olen blogija ja võin kirjutada oma blogisse mida tahan ja kuidas tahan! Need on minu mõtted! See on minu blogi! Absoluutselt!
Ja siis materdatakse ajakirjanike maatasa - kirjutavad teiste elust ja julgevad midagi arvata. Aga mille poolest blogijad on paremad? Peale selle et neile on kõik lubatud? Nad kirjutavad ainult enda vaatevinklist ja vastaspool jääb niisama. Ajakirjanikud annavad vastaspoolele üldjuhul võimaluse olukorda kommenteerida.

Usaldusväärsed blogijad kirjutavad samuti oma mõtetest ja elust. Kas arvate, et nende elus pole ühtegi draamat ega kokkupõrget? Saavad kõigiga ideaalselt läbi? Ei häiri kedagi ja keegi ei häiri neid? Muidugi mõnda blogijat nimetatakse lausa oma elu ilustajateks, sest nad ei too blogisse draamat, tülisid ja kätsi.

Kui olen vahel üliharva kohtunud mõne blogijaga, olen kohe endale selgeks teinud kas ta on usaldusväärne ja vastavalt sellele üritan olla mina ise või osaliselt mina ise. Silmakirjalik eks? Kui inimene on minu jaoks usaldusväärne, siis ma tunnen end vabalt ja ei jälgi koguaeg, kas ma olen piisavalt normaalne. Normaalsus on lai mõiste, siinkohal peaks ütlema vist seda, et ma oleks piisavalt "nähtamatu".

Kui kirjutatakse nt ettevõtetest, kehvast teenusest või petturitest, see on teine asi ja inimestele pigem hoiatuseks. Googeldades hea ju vaadata, kuidas keegi rahule on jäänud.
Aga kui kirjutatakse naabrinaisest või sõbrannast või kellest iganes. Keda see aitab?

Kui keegi oleks tahtnud umbes lõunaajal minust kirjutada, näeks see välja ilmselt selline: issand, lapsed istuvad teleka ees ja vaatavad multikaid. Raudselt vaatavad TERVE PÄEVA telekat. Ja kujutage ette, tal on terve köök vannitoa träni täis. Mandariini koored vedelevad laual ja pesu on triikimata! Jahh, see sama Miumei Merje, kes ükspäev pastat tegi, praegu küll toas mingeid söögilõhnu pole! Kindlasti süüa ta teebki nii harva, kui blogis kirjas on. Ülejäänud päevadel söövad vaesed lapsed võileibu ja mandariine. Ja Daisyl on juuksed sassis! Ei tea kui tihti lapsel juukseid üldse kammitakse.
- sellise lõigu lugeja ilmselt seda ei teaks, et mul oli parasjagu vannitoa põhjalikum koristus käsil. Et ma täna viitsisin lastele sooja sööki alles õhtuks teha. Ja ilmselt mitte ka seda, et mul oli enne poes käies müts peas mitte selleks, et oma kõõma varjata, vaid selleks, et ma ei viitsinud hommikul pead kammida. Ma ei teagi nüüd kumb hullem on! Mõlemad? Aga mul tegelikult ongi mõlemad!
Ja pesu triigin ma ka alles homme sest mul on nii palju huvitavaid raamatuid, mida lugeda ja loomulikult pean selle postituse lõpuni kirjutama.

Vahepeal mul endal mõni päev polegi midagi kirjutada just sellepärast, et terve päev on kuidagi kõrvaliste isikutega seotud ja nii ma siis jätangi oma päevad nukralt tühjaks. Ka siis, kui kõik on olnud hea ja rahulik, ilma draamata, ma ei taha endale seda õigust võtta.


Jah, meil on sõnavabadus, aga meil on õigus ka privaatsusele. Kas selleks, et end turvaliselt tunda, peaksime ööpäevaringselt kodus istuma ja mitte kellegiga suhtlema?


Olgu, need siis olid minu mõtted ja ma vist ei pea mainima, et minu blogis :)


Aga mis teie asjast arvate?