20 October, 2014

Kui "avalik" olla

7 comments:

Nagu näha, kogub blogimine Eestis üha enam ja enam tuure. Ma alustasin blogimisega oma mälu järgi 4a tagasi. Mingil imelikul põhjusel näitab Blogger lehe vaatamisstatistikat alates 2008a juulist. Vahepeal kustutasin kõik oma üllitised ära, esimest postitust alles pole. Aga see selleks, igal-juhul oma blogiga alustades jälgisin ma max 10 Eesti blogijat, neist alles on hetkeks 2. Nüüd jälgin ma umbes 50-70 Eesti blogi ja ausalt, neid on palju-palju rohkem olemas. Kunagi peaks ehk enda lemmikutest eraldi postituse tegema?!

Kaasnevalt blogitrendiga on inimesed palju avameelsemaks läinud. 5a tagasi olid põhimõttesliselt ilublogid. Nüüd tuleb aina rohkem pere-ja eraelu blogisid. Kirjutatakse ikka üsna detailselt. Mina nii ei julgeks! Kuigi, ega mulgi nüüd nii salajane blogi pole, ma pole anonüümne ega midagi. Aga ma kirjutan minimaalselt eraasjadest, vähemalt enda arvates. Mõne jaoks on ilmselt sedagi palju.
Ma olen kõva ülemõtleja ka! Ma ei julge kodu juures isegi Endomondo appi kasutada. Ma ei julge sotsiaalmeedias jagada oma asukohta. Mulle tundub asukoha jagamine nii: "ma olen siin ja veel umbes kaks tundi, tulge ja tapke mind ära või varastage mu elamine seni tühjaks!" Nojahh, ilmselt kõik pole sellised Paanika-Jaanikad nagu mina :D Kui ma tahan kuskil oma asukohta jagada, nt Instas kohviku pilti, siis teen seda vahetult enne lahkumist. On ka blogijaid, kes ei näe probleemi oma koduse aadressi letti löömises.

Lisaks üritan laste teemalisi postitusi minimaalsena ja detailidesse laskumata üldisena hoida. Nad ise pole veel nii otsustusvõimelised, et neilt küsida, kas ma tohin sinust seda kirjutada või selle pildi üles panna. Nende naljakad ütlemised või jutuajamised olen küll blogisse kirja pannud, aga sedagi valikuliselt, et nad ei peaks 10 a pärast teismeeas enda pärast piinlikust tundma. Või mis enda pärast, ikka minu pärast, sest seda kõike teen ju mina! Alasti titepiltidest ma ei hakka siinkohal rääkimagi.
Kui ma kirjutan üldiselt pere tegemistest, siis pean ka teise poolega nõu, et mis tema arvab, kas tasub avaldamist või mitte.

Ma ei saa kunagi tuttavatega kokku, et neilt midagi vürtsikat välja urgitseda ja hiljem sellest blogis kirjutada. Kui ma kunagi peaksingi tahtma kellegist midagi kirjutada, siis seda ainult asjaosaliste nõusolekul. Muud moodi oleks häbematu! Vähemalt minu jaoks. Ise ju ei tahaks õhtul voodis blogisi sirvides kellegi teise blogis enda kõige nõmedamat pilti näha, või veel hullem, enda kohta käivat klatšhi lugeda. (Vahel tegelikult olen mõelnud, et võiks mõne sõbranna meigikotis koos sorida ja selle teemaline postitus kokku panna, et mida ta kasutab, miks kasutab jne. )


Arvestama peab, et kõik mida avaldad, võib jõuda inimeseni, kelleni see ei peaks jõudma. Sa ei tea kunagi, kes su blogi võib lugeda. Kõige lihtsam vast oleks mõelda enne postituse avaldamist, et mis saab kui seda näeb: su ema, naabrimees, ülemus, vanaisa, kirvemõrtsukas või veel mõni tähtsam inimene. Ok, kirvemõrtsukate ja vägistajate peale inimesed vast nii lihtsalt ei mõtle, aga no kunagi ei tea... Issanda loomaaed on suur ja karvane.



Mis teie asjast arvate? Kas tasuks veidi tagasihoidlikum, võib-olla isegi veidi üle mõtlev olla, või ikka täie auruga lasta?




❤ ❤ ❤ ❤ ❤ 

                                                                                 Merje

19 October, 2014

Laulasmaal

No comments:

Nagu mõned teist juba teavad, täitus meil Timmoga 18.okt 10a koosoldud aega. Selle puhul veetsime nädalavahetuse Laulasmaa Spas. Täiesti kahekesi! Lapsed olid esimest korda nii kaua minust eemal.


Selline oli vaade meie toa aknast (ikkagi mere vaade):

Rohkem pilte meil toast polegi. Tegelikult telefonist leidsin ühe, kus ma magan noorele daamile kohaselt hambad laiali. Seda tahaksite kindlasti näha, aga ma ei näita :D Pilte tegime üldse vähe, kogu aur oli kahekesi mõnulemise peal.
Laupäeval vedelesime peaaegu terve päeva basseinides ja saunades. Kokku oli 6 sauna. Seal oli ka minu lemmik, soolasaun, täitsa olemas! Teine lemmik saun oli mul puuküttega välisaun. Sauna pidi minema läbi õue ja peale sauna sai välibasseini hüpata ja sealt sisse tagasi ujuda.
Erinevaid basseine oli 5, lisaks veel mitmeid mullivanne.
Laupäeva õhtul käisime ka massaažis. Ma üldiselt suur massaaži-fänn pole, aga mõnus oli ikka.

Veel käisime nende päevade jooksul rannas jalutamas (ainuke kord kui meil fotokas kaasas oli), mina muidugi jalutasin ka merevees:

Peale jalutamist tegime kerge lõuna kohas nimega: Kahvel Kahele, mis jäi põhimõtteliselt Spaast üle tee. Väga mõnus ja hubane koht oli! Sinna läheks teine kordki tagasi.


Jäime oma minipuhkusega väga rahule!